Kaaselanike õppereis Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusesse

See on sest, et tõusen vara, hoolsalt võimlen ma ja harjutusi teen....
Täpselt nõnna see päev algaski nende meie küla kaaselanike jaoks, kes suurest teadmistejanust kannustatuna olid otsustanud võtta ette käigu Astangule. Kui hommikul kell 6 väljus buss Põlva Roosi Kooli õpetajate ja lastevanematega Põlvast, siis samal ajal alustas meie rahvas matka (900 m) teeotsale, et ühineda põlvakatega seal. Väike segadus tekkis Sõbra maja rahva ootamisel, aga õite ruttu sai ülejäänud rahvastele selgeks, et oodata ei tasu - pole keda oodata. Need vanad inimesed olid juba finišši poole teele asunud :D Nii sättisid ka teised kotid õlale/selga ja rahvamatk võis alata.
Peagi oli ka buss kohal ning läks sõiduks pealinna poole. Astangul oli päris tihe programm - laat, seminarid, maja tegemiste tutvustus-ringkäik. Et teada saada, milline on elu ratastoolis, proovisid Judith, Nicole ja Einar ratastooliga takistusraja läbimist ja pidid tõdema, et see oli väga raske .
Palju kasulikke teadmisi sai seminaridelt ja infolauast. Majaga tutvumise ringkäigul kohtasime oma sõpru Tartu Maarja Koolist. Programm oli nii tihe, et kõikidesse kohtadesse, kuhu oleks tahtnud, kõik ei jõudnudki.
Märkamatult oli aeg nii kaugele jõudnud, et tuli alustada kojusõitu. Saadud ideed ja mõtted on juba igaüks pannud laagerduma oma hallidesse ajurakukestesse ja küllap sealt koorduvad ükskord välja ühised ideed, kuidas nähtut-kuuldut rakendada meie küla hüvanguks.

Põhjala-maja-Tiina