Teeme Ära 2010

Meil ehitusjärgus oleva külakeskuse kõrvale on valmis saanud kena laululava. Et tulevikus oleks veel kenam, siis otsustasime 1.mail koos ülejäänud Eestiga "ära teha" ning külvata laululava platsile muru.
Hommikuse rivistuse ajaks oli taevas hall ja sombune. Ilma trotsides olid vaprad talgulised siiski kohale tulnud. Jagati kätte tööülesanded ja -vahendid ning talgutöö võis alata. Külla tulnud talgulistele ulatasid oma abikäe ka Maarja Küla elanikud ja üheskoos valmistati väljak ette muru külvamiseks. Korjasime kokku kõik suuremad kivid ja juurikad, traktor keeras pinnase ümber, et viimasedki väänikud kivid ei pääseks tulevikus muruniidukit lõhkuma. Seejärel tasandati pinnas ja võis alata külvitöö. Selleks ajaks oli päikegi töömesilasi paitama jõudnud ning kõigil tuju väga hea.
Samal ajal käis tulevase külakeskuse taga usin koristusprahi põletamine. Kõik tööplatsilt kokku korjatud juurikad ja oksad rändasid lõkkesse. Lisaks juba olemasolev oksarisu, mis külavahelt kokku korjatud. Ikka selleks, et oleks silmal kena vaadata.
Kui külv tehtud ning seeme kinni rullitud, siis... "Supile-supile!" hüüdis hele hääl ümber nurga. Kuna külakeskuse seinad on ju püsti ja katuski peal, siis oli just sinna talgulistele valmis seatud mõnus supilaud, mille keskel auras pott imemaitsva seljankaga. Iga talguline sai tänutäheks kaasa ka külaelanike poolt valmistatud õnnenööbi ning soovijad said lähemalt uudistada elu-olu Maarja Külas :)

Talgu-Mari
PS: pildid tulevad ka. varsti!

„Rocca al Mare Celebrity Poker“ heategevusturniir

Eile toimus Rocca al Mares "Öömüügi" raames ka heategevuslik pokkeriturniir. Eesti ja Soome kuulsad inimesed andsid endast parima, et väljavalitud laste ja noortega tegelevad asutused ning organisatsioonid saaksid osa turniiri auhinnafondist.
Turniir mängiti vormis, kus igale staarile loositi organisatsioon, keda esindada. 18 staari esindasid 6 organisatsiooni, seega iga organisatsiooni esindasid võrdselt 3 mängijat. Kõik mängijad mängisid turniiri individuaalarvestuses ja iga 3-liikmelise esindusvõistkonna hulgast läks arvesse vaid kõrgeimale kohale jõudnud mängija. Selliselt pandi paika 6 heategevusorganisatsiooni paremusjärjestus. Staarid mängimiseks osalustasu maksma ei pidanud ning kogu heategevuseks minev auhinnafond oli välja pandud Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS poolt. Auhinnafondi suuruseks oli 10 000EUR-i.
Loosi tahtel astusid meie eest võistlustulle:
1. Maarja-Liis Ilus
2. Priit Kolsar
3. Gerli Padar
Oli palju põnevaid ja pinevaid hetki. Mõnikord olid mängijad "sunnitud" riskima ehk rohkemgi kui nad soovinud oleksid. Ja nii mõnigi kord tõi selline teguviis kastanid tulest välja. Teinekord nii hästi ei läinud ja organisatsiooni eest jäi võistlema üks meeskonnaliige vähem. Oli neid, kes mängisid esimest korda (või vähemasti nii nad väitsid) kui ka neid, kes juba vanad kalad. Lõppjärjestuse juures - esikoha puhul kindalsti - sai määravaks õnn ja julgus riskida. Lõppjärjestus ja auhinnafond sai seekord just selline:
1. Raimondo Laikre (Tallinna Laste Tugikeskus) – 3500 €
2. Jani Toivola (Tallinna Tähetorni Lastekeskus) – 2000 €
3. Samuli Huhtala (Tallinna Laste Turvakeskus) – 1500 €
4. Mikko Suursalmi (Keila SOS Lasteküla) – 1000 €
5. Viivi Pumpanen (Peeteli Kiriku Päevakeskus) – 1000 €
6. Maarja-Liis Ilus (Maarja Küla) – 1000 €
Lisaks pokkeriturniirile oli oma panus heategevusse anda ka keskuse külastajatel. Olympic oli üles seadnud õnneratta ning selle kõrvale annetuskastid turniiril osalevate organisatsioonide toetuseks. Iga loterii ostnud inimene sai ise otsustada, kelle toetuseks tema panus läheb.
Suur aitäh meie võistkonnale - Maarja-Liis Ilus, Gerli Padar, Cool D -, kõikidele inimestele, kes toetasid ostes loteriipileti ning loomulikult Rocca al Mare keskusele ja Olympic Casinole, tänu kellele see tore ettevõtmine teoks sai. Meile kulub see raha marjaks ära, sest meil on külakeskuse ehitamine pooleli :)

Meie mees Havannas,
Marit

Kaaselanike õppereis Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusesse

See on sest, et tõusen vara, hoolsalt võimlen ma ja harjutusi teen....
Täpselt nõnna see päev algaski nende meie küla kaaselanike jaoks, kes suurest teadmistejanust kannustatuna olid otsustanud võtta ette käigu Astangule. Kui hommikul kell 6 väljus buss Põlva Roosi Kooli õpetajate ja lastevanematega Põlvast, siis samal ajal alustas meie rahvas matka (900 m) teeotsale, et ühineda põlvakatega seal. Väike segadus tekkis Sõbra maja rahva ootamisel, aga õite ruttu sai ülejäänud rahvastele selgeks, et oodata ei tasu - pole keda oodata. Need vanad inimesed olid juba finišši poole teele asunud :D Nii sättisid ka teised kotid õlale/selga ja rahvamatk võis alata.
Peagi oli ka buss kohal ning läks sõiduks pealinna poole. Astangul oli päris tihe programm - laat, seminarid, maja tegemiste tutvustus-ringkäik. Et teada saada, milline on elu ratastoolis, proovisid Judith, Nicole ja Einar ratastooliga takistusraja läbimist ja pidid tõdema, et see oli väga raske .
Palju kasulikke teadmisi sai seminaridelt ja infolauast. Majaga tutvumise ringkäigul kohtasime oma sõpru Tartu Maarja Koolist. Programm oli nii tihe, et kõikidesse kohtadesse, kuhu oleks tahtnud, kõik ei jõudnudki.
Märkamatult oli aeg nii kaugele jõudnud, et tuli alustada kojusõitu. Saadud ideed ja mõtted on juba igaüks pannud laagerduma oma hallidesse ajurakukestesse ja küllap sealt koorduvad ükskord välja ühised ideed, kuidas nähtut-kuuldut rakendada meie küla hüvanguks.

Põhjala-maja-Tiina

Meeldetuletus! Tööotsija ETV-s 01.03.2010

"Tööd pakub Põlvamaal Taevaskoja lähistel asuv Maarja Küla, mis on koduks intellektipuudega noortele. Vajatakse tegevusjuhendajat liitpuudega noormehele. Kandideerinute hulgast valis tööpakkuja välja kolm sellele töökohale kõige sobivamat inimest. Töövestlus ja proovitöö selgitavad välja parima. Saatejuht Toomas Luhats. Tööotsijaid abistab karjäärinõustaja Tiina Saar. Režissöör Tarvo Mölder, juhtoperaator Ivar Murel, operaator Ergo Treier, helirežissöör Mati Jaska, valgustaja Silver Riibak, toimetaja Õie Arusoo, produtsent Hannela Lippus."
Just nii reklaamib saadet välja ETV oma kavas. Saade ise on eetris:
ETV-s 01.03.2010 kell 20.30. Kes siis ei saa vaadata, neile on kordus ETV-s päev hiljem, 02.03.2010 kell 16.00!
Toredat vaatamist!

Palju õnne, armas Eesti Vabariik!

Eesti riigi sünnipäev on nii suur pidupäev, et keegi ei pea minema sellel päeval ei kooli ega ka tööle. Taevataadilt oli sünnipäevakingiks ilus, päikesepaisteline ilm. Kell 10 kogunes kogu Maarja Küla rahvas Eesti maja juurde, et pidulikult heisata lipp. Selle au said endale sel päeval külas olnud vabatahtlikud.
Kui lipp oli heisatud kõlas Sigridi, Heleni ja Garry eeslaulmisel meie vabariigi hümn. Uhkusega peab nentima, et meie külarahval on Eesti Vabariigi hümni sõnad korralikult peas! Kõne isamaale ja rahvale pidas seekord Tiina. Nimelt on meil nii, et igal aastal astub sõnavõtuga üles keegi nende kaaselanike seast, kes pole veel eelmistel aastatel kõnelda saanud. Ühislaulmine on meie külas alati suure au sees olnud ja nii kõlasidki veel mõned isamaalised laulud. Kõned peetud, laulud lauldud, mindi oma majadesse, et nautida pidupäeva.
Õhtul oli televiisorist ülekanne presidendi vastuvõtust ja majades koguneti teleka ette nähtavat kaema ja arutama/arvustama - eks kohalikul moepolitseil oli hulgaliselt tööd :)

Palju õnne, armas Eesti Vabariik!

Hõissa, meil on vastlad!

Juba hommikul olid kõik majad hernesupi ja vastlakuklite lõhna täis. Pealelõunal külas tööd ega kooli polnud. Pakkisime hoopistükkis oma kelgud, suured kiled ja kilekotid bussidesse, panime ennast mõnusasti ja soojalt riidesse ning läkski minu ja Einari juhtimisel (meie olime vastlapäeva eestvedajad) sõiduks Mammastesse. Seal ootasid meid juba sõbrad Põlva PIK`ist. Sõiduriistad valitud, läkski mäkketõusuks lahti. Ei saa ju mäest alla lasta, kui mäkke ei roni. Igaüks sai valida koha, kust alla lasta. Kõige julgemad ronisid päris üles ja mõned, kes ei tahtnud nii suure hooga mäest alla tuhiseda, valisid laugema nõlva. Ja nagu ikka meil juba vastlapäeval kombeks, ei saanud me ka sellel korral ilma lõbusate „õnnetusteta“. Kes lasi võssa, kes niitis teisi jalust maha, kellel lipsas kelk poolel mäel alt ära - kes teeb, sel juhtub! :D
Pidasime maha ka mõned võistlused. Kindlaksmääratud joone tagant stardiga võistlustel sai Meelis kõige pikema liu. Aga tublid olid kõik. „Vabalaskumisel“, see tähendab, et igaüks võis valida, kuskohast alla laseb, käis tihe rebimine kahe kelgu vahel. Ühe peal istusid Anu oma tütrega ja teisel kelgul oli Huko. Sedapuhku jäi võit naistele. Ega teisedki neile palju kaotanud.
Lumised, väsinud aga rõõmsameelsete ja punapõsksetena jõuti hämaras külla tagasi. Reedesel külakoosolekul oli vastlapäev üheks punktiks ja kommentaarid olid sellised: „Vinge oli!!!“; „Äge oli!!!“; „Lasin sellise hooga alla!!!“; „Nägin, kuidas Siiri kuusepuuvõssa lasi!“; „Vastlakukleid sõime!“
Mälestusteks mõned sinikad, kaotatud kindad ja suur portsion veel kauaks jaguvat head tuju jääme järgmist vastlapäeva ootama.

Põhjala-maja-Tiina

Kuidas televisioon käis Tööotsija saadet tegemas, meenutusi telgitagusest.

29.jaanuaril käis meil Külas televisioon. Sõbra maja tegevusjuhendaja leidmiseks kuulutati välja konkurss ja tuli mõte panna see „Tööotsija saatesse“. Konkursil osalejate vahel valiti välja 3 kandidaati ja nad pandi siis saates omavahel võistlema töökoha pärast.
Võttemeeskond saabus kohale juba hommikul kella 9 ajal ja neid oli lausa 12 inimest. Kõik nad seadsid end Sõbra majas sisse ja pärast hommikusööki läks lahti saate lindistamine. Üks peaosaline – Joosep - oli juba kohal ja nautis seda inimeste ringi sebimist täiel rinnal.
Ega päris kõike ei lindistatudki Sõbra majas. Käiku läksid ka teised majad, kus tehti erinevate stseenide jaoks võtteid. Meie Sõbra maja elanikud ja kaaselanikud ning vabatahtlikud ei saanud algul üldse sotti, mis toimub. Õnneks võtsime asja rahulikult ja vaatasime, mis saab. Niipalju me teadsime, et võttemeeskonna söötmine ja nende asjade hoidmine ja valvamine on meie teha. Palju lõbusam elu on telgitagustel kui neil, keda filmitakse.
Nii me Tjorveni ja Frederikega muudkui kokkasime ja koristasime ja vaatasime kuidas saadet tehakse. Hommikupoolik oli meile väga rahulik, sest osa episoodidest lindistati Saksa ja Rootsi majas. Selle-eest lõunaajal hakkati väljas läbi viima ülesannet nr1. Selleks oli lumesõda. Kui see mõte tekkis ei olnud lund ega midagi. Aga Huko lubas meile selle välja võluda. Ja võluski! Mine tea, äkki võlus liigagi palju, sest seda on ikka väga palju hetkel.
Ausõna, mina läksin välja selleks, et supi keetmisest end jahutada, aga sattusin suure möllu sisse, sest lumesõda juba käis. Kõik võtsid asja südamega ja kes tuli juurde see lumepalli sai ja hange lennutati (peale Ly ,keda keegi vist ei julgenud puutuda :D). Siis tuli käsk võttemeeskonnalt, et võiks nagu alata ülesandega. Esimesena pidi Kertu hakkama saama. Ta jagas kogu pundi kaheks: naised ja mehed eraldi. Ja siis käsu peale algas pealetung. Osalesid nii elanikud kui ka kaaselanikud ja vabatahtlikud. Asi läks ikka väga kontrolli alt välja , sest lõpuks vahtisid elanikud ja võttemeeskond pealt kuidas kaaselanikud ja vabatahtlikud omavahel lumesõda pidasid ja üksteist hangede lükkasid. Kaamerameestel oli olnud igatahes väga lõbus, sest nad ikka rõõmsalt filmisid kõike seda. Siis hõigati :“Personal palun lõpetage lumesõda, me tahame saatega edasi minna!“ Mitte kunagi ja mitte keegi ei ole meid kusunud personaliks ja see oli nii naljakas ja ootamatu, et me siis lõpetasime küll. Lumesõja episood läks kordamisele, aga seda kuidas see välja tuli näeb alles telekast, lühendatul kujul. Igatahes teised tegid muid mänge, sest muidu oleks möll läinud jälle lahti täie rauaga, uskuge mind. Kuna kõik olid lumesõjas osalised, siis ega pilte sellest küll ei ole aga mälestus sellest on igavene.
Vahepeal lahkusid salaja aga siiski minu ja Marge nähes Maerold ja Joosep, vist väsisid ära ja läksid võttemeeskonna taha. Järgmised saate osalised viisid läbi teistsuguseid mänge, aga lumesõda oli kõige meeldejäävam. Kaamerameeste arvates võiks sellest terve lõigu teha, kuidas ühes kohas omavahel hästi läbi saadakse.
Pärast kõike seda läksid elanikud kooli ja võttemeeskond sööma. Söödud, mindi järgmist saatelõiku tegema. Kui Sõbra majja tagasi tuldi,oli juba pime. Siin filmiti teist ülesannet, nimelt Joosepiga koos söögi tegemist. Meie, kodakondsed panime kõik vajaliku valmis. Ülesandega said kõik hakkama, igatahes midagi kõrbema ei läinud. Ülejäänud rahvas veetis aega mõnusalt vesteldes ja vedeledes suures toas meie maja oivalistel diivanitel. Kes sinna ei mahtunud, oli põrandal. Aga siis läks ühtäkki väga kiiireks ja juba lindistati seda, kes koha sai. Ah et kes? Tuleb 01.03.2010 saadet vaadata ;) Ja siis läksime me kõik, TV omadega koos sööma seda, mida tööotsijad tegid (ja tegelikult meie Tjorveni ja Frederikega lõpuni valmis tegime). Kogu seltskond kiitis toredat päeva ja teineteist ja siis hakati lahkuma, sest kodutee oli neil väga pikk.
Väga pikk ja huvitav päev oli see ka kõigile meile, kes selles osalesid ja muidu kaadritaga tegusid tegid. Loodame, et saime oma majja tööle väga põneva ja toreda persooni. Tere tulemast Sõbra maja rahvusvahelisse ja muidu kirjusse seltskonda. Loodame, et talle meeldib meil väga, seda ta on juba ise ka tunnistanud.

Kogu selle meenutuse pani kirja Sõbra maja perenaine Li.

PS : talvine tarkusetera tuleb siit – lumesõda tehes tuleb müts ikka pähe panna! Küla Tiina värskelt värvitud punane pea oli pärast lumesõda puha pulkas, kuna ta ei olnud omale mütsi pähe panna märganud. Vot!

PPS: saade on eetris ETV-s 01.03.2010 kell 20.30. Kes siis ei saa vaadata, neile on kordus ETV-s päev hiljem, 02.03.2010 kell 16.00!

Egas me ainult tööd rüga...

Juba eelmise aasta lõpus otsustasid Mairi ja küla Tiina, et vabastavad seekord Lykese igasugustest kaaselanike uue-aasta-peoga seotud kohustustest. Kaks pead on ikka kaks pead ja nii sündiski peokava. Rahavale anti teada peo toimumise koht, loosipaki hind (67.60), paluti olla valmis sportlikeks tegudeks (soojad riided!) ja ka stiilipeoks(laulu- ja tantsupidu meil ning mujal). Ja muidugi ei saa lahutada Maarja Küla ning sauna. Saunaraha olime saanud kokku ühel eelmisel kaaselanike üritusel, kus tööst rääkimine oli karistatav trahviga (25 EEKu). Aga kuna külas on nii töökas seltskond, siis kogunes õhtu lõpuks tervelt 800 krooni.
9.jaanuaril kella 16. 00 olid kõik Maarja Küla kaaselanikud, vabatahtlikud ja teised asjaosaliseed kutsutud Tartusse laululava ruumides asuvasse kohvikusse, et anda äsja alanud aastale üheskoos mõnus avapauk.
Kui kõik see rahvas oli kokku saadud, siis oh üllatust, kamandati jälle riidesse ja Mairi juhtimisel asuti teele kõrvalasuvale uisuväljale. Tiina vaatas, et keegi ei viiliks ega kõrvale ei hiiliks ja jäi seltskonna lõppu. Kõik said uisud jalga. Jaan, kontori Tiina, Lya ja Olivia oskasid kuidagi sellest kõrvale nihverdada. Aga ei ole halba ilma heata – Jaanist sai kohalik fotograaf, Tiina oli esmaklassiline uiskudeta treener ja talutaja, Olivia aga ergutustüdruk liuvälja ääres. Kuigi uisutamisega on nagu rattasõiduga, et kui kord oled selgeks saanud, siis ei ta unune, oli ikkagi tegu, et püsti püsida. Sellised uhked poognad nagu noorespõlves, ei tulnud kuidagi välja, aga mõned ringid said ikkagi ära koperdatud. Kes ise hakkama ei saanud, sellele ulatasid Nicole, Judith ja Tiina oma abikäe. Ja nii sai isegi Einar, kes oli elus esimest korda uiskudel, liuväljale mitu tiiru peale tehtud. Aino, Li ja Ly olid ka varmad võõrast jõudu ja pakutud talutamisteenust kasutama.
Kella 18neks oli Marju meile katnud toreda pidulaua. Siit algas stiilipeo osa. Rõõmus äratundmisrõõm oli Eesti rahvariietest.
Ei puudunud ka kaugemad külalised –Araabiast, Uruguaist ja Burkinafasost olid esindajad kohale tulnud. Esindatud olid ka punklaulupidu ja uma pidu, samuti oli meie seas laulupidude bussijuht. Nii see kirju seltskond lauda istuski. Aga ega me siia sööma ei tulnud – laulikud väljajagatud ja kohe laulma. Siis pani küla Tiina proovile rahva näitlejaoskused. Lavastus lühinäidend „Kaunis talveöö“, kus kõigil oli oma osa mängida. Ja ma pean siinkohal kiitma kõiki (eriauhind siiski-siiski kontori Tiinale) ning tõdema, et Maarja Küla võib vabalt oma näitetrupi luua.
Natuke söömist ja laulu ning jõudiski kätte aeg teha „viieks loe“ ja alustada meie traditsioonilist mälumängu. Sellel aastal oli mälumängu ettevalmistanud Lill, keda assisteeris Huko. Tihedas rebimises võitis mälumängu võistkond „Uruguai“ kooseisus – Mairi, Helgi, JudithI ja küla Tiina. Võitjameeskonnal/naiskonnal on au ja kohustus leida endikeskelt see, kes valmistab ette järgmisel aastal mälu-mängu. Veel laulu ja Lille juhendamisel lõbus liikumismäng ning aeg on sealmaal, et saun valmis ja naised sauna. Pärast said muidugi ka mehed saunamõnusid nautida.
Oli veel jäänud loosipakkide jagamine. Seekord oli asi nõnna, et kes pakki tahtis saada, tegi (nagu ikka) ka ise paki, aga pakk tuli teha nimetu ja sootu. Paki kättesaamiseks aga tuli teistele ilma sõnu kasutamata, ainult kehakeeles selgeks teha mingi vanasõna või muidu üldtuntud ütlemine, mille Mairi-Tiina olid paberile kirjutanud. Need kaks naljatilka olid mõned asjad ka peapeale pööranud ja nii oli lõbu veelgi rohkem. Paki sai ise endale valida, aga seda pimesi – pistsid käe pisikesest avast kingikotti, võtsid pakist kinni, ja alles siis, kui käsi pakiga oli kotisuuni jõudnud, avanes viimane.
Veel viimased mõnikümmend laulu ja selleks korraks saigi pidu otsa. Rahvas riidesse ja sõiduvahenditesse ning kojusõit võiski alata.
Toredaid koostegemisi ja -olemisi meile edaspidisekski!

Tiina (külast, mitte kontorist)

Lõpetuseks kaks pildikest sarjast "žongleerimine kolme mandariiniga". Jah, alati ei lähe kõik nii nagu tahaks...aga nalja peab saama ;)