Sõprade klubi

Tere!

Mina armastan oma sõpru väga! Eriti meeldib mulle nendega rääkida, unistada ja mõnikord ka oma muresid kurta. Kuid kõige parem on niisama koos olla, vaikida ja kuulata sõbra nohinat, kui ta suvises taevas sõudvaid pilvi vaatab. Heinakõrred kõditavad ja aeg astub omasoodu. Tead küll...

Kui ma Maarja Külasse tulin, siis esialgu kartsin – kõik oli ju uus ja võõras. Kuid täna ei kujuta ma oma elu kuidagi ilma külata ette. Hommikul ikka ruttu üles, et saaks külla munatädi juurde kollaseid mune tooma või puutöökotta pilte põletama. Ikka alati kellegagi käsikäes. Ma arvan, et suur sõprus ongi Maarja Külas kõige mõnusam asi.

Tead, mida ma mõtlen. Et mõnikord, kui ma pole Sind kaua näinud, siis lihtsalt tahaks küsida, kuidas sul läheb ja rääkida oma tegemistest, toimetustest. Mulle nii meeldiks, kui ma istuksin maha ja saaksin Sulle kirja kirjutada. Ja siis Sina kirjutaksid vastu. Ehk oleks meil isegi päris oma sõprade klubi, kus saaks mõnikord nalja teha ja teinekord nõu küsida, kui pesumasin käima ei lähe. No kellel see ikka meeles püsib, kuidas need nupud ja asjad seal töötavad.

Rääkisin tegelikult oma mõttest ka Lyle. Ta arvas, et see oleks päris tore ettevõtmine. Kui Sa ka nii arvad, siis ole hea ja täida see imelik Ly tehtud paber ära. Ta ütles, et nii saab ta teada, kuidas Sulle kirjutada. Võibolla on tal õigus, mina ei tea. Aga tsau siis! Ja kirjuta mulle mõnikord, eksju!

Sinu sõber Maarja külast
(nimi ei tule praegu meelde)