Kuulutaja

Eestis on üks pisike küla, kus kolmes majas elab 18 noort toredat inimest. Nad ärkavad hommikul, praevad endale paar naabrinaise juurest toodud muna ja asuvad igaüks oma tööde juurde – üks kütab ahjud, teine söödab loomad ja kolmas koob vaipa. Päris mitmed neist käivad ka koolis, sest õpivad ametit, mis annab neile üsna pea leiba.

Majad, kus nad elavad, on vahvad ja täpselt sellised, nagu vaja – ükski nurk pole ülearu. Omakeskis kutsuvad nad maju kas rootsi, skandinaavia või saksa majadeks. Seda seetõttu, et majade ehitamisel on neid aidanud head inimesed just nendest riikidest.

Küla elanikel on aga päris mitu sõpra, kes ootavad pikisilmi, et nad saaksid sinna elama minna. Neid ei heiduta, et küla pole veel kaugelti mitte valmis. Täna aga nad sinna ei mahu, sest nende jaoks pole eluasemeid veel ehitama hakatud.

See koht seal Taevaskoja serval kannab nime Maarja Küla. Küla peamõte on pakkuda
intellektipuudega inimestele elamisväärse ja mõtestatud elu võimalust. Nad ei ole pelgalt passiivsed hooldatavad, vaid arenguvõimelised täisväärtuslikud inimesed, kellel kõigil on oma anded, soovid ja unistused.